Ho hakraik an Tempo Timor hato'o komprimentus ba laitor sira katak, Jornal Tempo Timor hahu mosu iha imi le'et atu fasilita informasaun ba imi. Tamba ne'e ami presiza ita boot sira nia tulun atu ekipa jornal ne'e nian bele halao servisu jornalismu ho didiak.
Jornalista Jornal Tempo Timor, bandu atu hetan envelope ka sasan ruma husi fontes informasaun sira.
Tempotimor (Dili) – Partidu FRETILIN iha Parlamentu Nasionál (PN) husu imediatu ba parte seguransa atu kaptura no halo investigasaun ba motorista deputadu nian iha PN, ne'ebé halo insultasaun ba Prezidente Repúblika.
"Uluk deputadu Sabino Soares ‘Guntur’ dehan Prezidente Repúblika goblok ba presta deklarasaun. Agora, motorista deputadu ida nian iha PN tau estatus katak, “Imi Fretilin 2000 ne'e, viva to'o rai ne'e ku'ak, mak imi nia Prezidente ka imi nia Doutór Lú Olo ema sei sulan hanesan fahi Makau to'o hotu," deklara deputada Maria Angelica iha plenária, Tersa (01/10/19).
Entertantu, deputadu Alexandrino Cardoso da Cruz mós hatete hanesan. "Motorista ida mak dehan fali sulan Prezidente Repúblika hanesan fahi Makau iha luhan laran to'o mate ne'e, ha'u hanoin ita konsidera ita nia prezidente hanesan animal," dehan Alexandrino.
Nia mós husu ba parte seguransa atu halo kapturasaun ba motorista ne'ebé insultu Prezidente Repúblika ne'e.
Tempotimor (Dili) – Promesa Ministru Justisa (MJ) atu ‘fakar sai’ mafia rai, hamosu komentariu oioin husi públiku.
Program Officer ASIA Justice and Rights (AJAR), Inocencio Xavier husu ba Ministru Justisa, Manuel Cárceres da Costa atu labele kampañia de'it liafuan iha públiku. Maibé, tenke hatudu duni rezultadu husi ninia lia fuan para sosiedade hotu hatene.
"Hein katak Ministru Manuel Cárceres fakar sai mafia sira ne'e. Ami konsidera iha interese boot duni atu servisu ba kombate mafia nian. Se la konsege mak ami sei kestiona deklarasaun ne'e," tenik Inocencio iha edifisiu AJAR, Farol, Dili, Tersa (01/10/19).
Ministru Manuel Cárceres, tuir Inocencio, nu'udar ministru ne'ebé kualidade iha justisa. Nune'e, sosiedade hotu hakarak haree rezultadu husi deklarasaun ne'e.
Sei nia rezultadu iha duni, tuir Inocencio, entaun primeira vez iha ministru ida husi Governu daualu ne'ebé brani no firme iha nia desizaun atu kombate mafia sira. Maibé, deklarasaun ne'e rasik tama ona ba fulan foun.
AJAR mós husu, para MJ labele servisu mesak. Presiza ekipa konjunta ida atu bele asegura, hodi identifika katak iha duni mafia ba rai.
"Ami fó tan fulan ida ou rua atu hala'o servisu, hodi fó rezultadu ba Sosiedade hotu-hotu katak sese mak mafia iha desizaun Kaitehu no kazu sira iha Dili laran. Inklui, ema boot sira ne'ebé naran iha lista mafia nian," informa Inocencio.
JSTempotimor (Dili) – Ekipa husi Ministeriu Ensinu Superior Siensia Kulturál (MESSK), Tersa (01/10/19) halo fiskalizasaun ba Universidade João Saldanha ka João Saldanha University (JSU), ne'ebé to'o agora seidauk hetan lisensiamentu husi Ministériu Edukasaun (ME).
Ba jornalista, Ministru Ensinu Superior Siensia Kultura, Longuinos dos Santos informa, objetivu husi fiskalizasaun ne'e atu observa direta ba pedidu ne'ebe mai husi JSU.
"Ami ho ekipa avaliadór sira mai, hodi bele observa direta pedidu ne'ebé Universidade João Saldanha hatoo ona, hodi bele hetan lisensiamentu," MESSK hatete iha JSU, Bekora.
MESSK dehan, universidade hotu-hotu atu hetan lisensiamentu tenke prenxe uluk lai kriteriu sira ne'ebé iha ona. "Enkuantu atu fó lisensiamentu tenke prenxe kriteriu tolu mak hanesan; rekursu umanu, kurikulu no infraestrutura," nia esplika.
Iha fatin hanesan, Sekretariu Fundasaun Universidade João Saldanha, Ildefonso Soares informa, nu'udar instituisaun foun, ninia parte tenke prenxe duni kriteriu husi MESSK.
"Ami nu'udar instituisaun foun, tenke prenxe duni kriteriu husi MESSK nian, hodi bele garante kualidade ensinu superiór," Ildenfonso dehan.
Tempotimor (Dili) – Program Officer ASIA Justice and Rights (AJAR), Inocencio Xavier konsidera átu Parlamentu Nasionál (PN) ne'ebé ba dahituk ona kansela viajen Prezidente Repúblika ba rai liur, tanba la kompriende didi'ak substánsia estadu.
"Haree katak kapasidade Parlamentu Nasionál liuliu iha V legislatura mukit tebes. Seidauk kompriende didiak substansia de estadu. Tanba seidauk separa didi'ak polítika estadu no uma laran," hatete Inocencio iha nia knaar fatin, Farol, Dili, Tersa (01/10/19).
Nia afirma, halo impedementu ba viajen PR nian hatudu momoos katak, PN laiha kapasidade atu jere problema ida ne'e, hodi difikulta ba sentidu estadu.
"AMP rasik mak manifesta hodi hatudu ba nasaun sira seluk katak Timor-Leste iha problema. Tanba, ko'alia kona-ba paz no unidade. Maibé, realidade la fó valór ba paz no unidade. Tanba hatudu liuhusi impedementu sira hanesan PR nia viajen," Inocencio esplika.
Nia mós husu ba PN presiza tetu didi'ak atu halo aprovasaun ba PR nia viajen. Tanba, PR nia viajen ne'e la'ós ba pasa ferias ho familia sira iha rai liur. Maibé, tuir Inocencio, viajen ne'e tanba konvite entre estadu ho estadu. Labele lori maioria hodi viola regras sira ne'ebé PN atu la'o tuir.
"Distintus deputadu sira, presiza hatudu kapasidade kualidade hanesan orgaun de estadu, no sai hanesan reprezentante povu. Tanba kanselamentu ba PR nia viajen fó impaktu ba servisu bilaterál," nia tenik.
Tempotimor (Dili) – Partidu Demokrátiku (PD) konsidera, átu deputadu Aliansa Mudansa ba Progresu (AMP) sira, ne'ebé ba dahituk ona kansela viajen Prezidente Repúblika ba rai liur, hanesan taka dalan ba futuru diplomasia Timor-Leste nian.
Deputadu António da Conceição hatete lia hirak ne'e, Tersa (01/10/19) iha Parlamentu Nasionál. "Ita hatene, dahituk ona Parlamentu Nasionál (PN) la autoriza Prezidente Repúblika ba halo diplomasia ho nasaun seluk, maibé ita tenke hatene katak mundu ohin loron diplomasia ne'e instrumentu ida importante tebes iha konvivensia internasionál ninian, no laiha nasaun ida ne'ebé mak moris izoladu husi rai seluk," dehan Deputadu António.
Nia afirma, átu ne'ebé PN hola ne'e lori filafali Timor-Leste taka odamatan ba buat hotu-hotu.
"Átu polítika ne'ebé PN hola ita bele dehan hanesan forma ida ne'ebé atu lori filafali Timor-Leste taka odamatan ba buat hotu-hotu no taka ita nia an husi ema hotu-hotu no taka ita nia odamatan ba ema seluk," António hatete.
Eis Ministru Edukasaun ne'e dehan, bainhira Timor-Leste nafatin hatudu polítika ne'ebé lori perguntas bae ma seluk, sei laiha garantia ba ema seluk hodi lori investidór mai iha Timor-Leste.
"Atu fó garantia ba ema seluk hodi lori investidór, maibé iha ita nia nasaun ne'ebé nafatin hatudu ita nia polítika ne'ebé lori perguntas ba ema seluk, entaun oinsa mak ita investe ema hodi mai no hamosu empregu ba ita nia ema," nia tenik.
Nia dehan, atu hadi'a situasaun ne'ebé hodi taka dalan ba futuru Timor-Leste nian, mak polítika na'in sira, tenke iha konxiénsia hodi halo mudansa ba átu polítika sira.
"Ita so bele rekopera filafali ita nia imajen sira ne'e di'ak, kuandu ita mós iha mudansa atetude, mudansa iha átus polítika. Maibé, bainhira átu polítika sira ne'e laiha mudansa, maka ita rasik mak izola ita nia an rasik husi konvivensia internasionál," deputadu PD ne'e afirma.
Tempotimor (Dili) – Tuir doutór Daniel J. Murphy katak, Klínika Bairru-Pite iha difikuldade ba fasilidade banhira pasiente hala'o tratamentu atu baixa iha klínika refere.
"Susar tebes ba pasiente sira bainhira sira mai halo tratamentu depois atu baixa iha ne'e. Fatin laiha no programa hotu iha Klínika Bairru-pite funsionamentu ladún di'ak. Sala maternidade la loke, nutrisaun no mal-nutrisaun no moras todan labele baixa," dehan doutór Daniel iha nia knaar fatin, Klínika Bairru-pite Dili, Segunda (30/09/19).
Nia afirma, funsionamentu Klínika Bairru-Pite ladún di'ak entaun presiza orsamentu rihun limanulu kada tinan, hodi funsiona klinika refere.
"Funsionamentu atu la'o di'ak, ami presiza orsamentu 50 mil kada fulan, no Governu mós promete ona orsamentu 15 mil kada fulan. Maibé, seidauk sufisiente atu kompleta fasilidade no selu emfremeiru sira," dehan doutór Daniel.
Tempotimor (Dili) – Bankada Kmanek Haburas Unidade Nasional Timor Oan (KHUNTO) iha Parlamentu Nasionál (PN) husu Governu atu hadi'a setór agrikultura. Tanba, polítika Governu nian mak atu hasai povu husi kiak no mukit.
"Obervasaun KHUNTO nian mak Timor-Leste tenke livre husi merkadoria, mal nutrisaun, livre ba importasaun ai-han liuliu ba foos, no livre ba dependensia ba produtu rai liur," deklara deputadu KHUNTO, António Verdial iha plenária PN, Segunda (30/09/19).
Verdil mós husu Governu atu hatuur baze fundamentál ne'ebé forte, hodi fó dezenvolvimentu ba setór agrikultura.
"Governu TL tenke tetu no hatuur didi'ak baze fundamentál ne'ebé forte hodi halo dezenvolvimentu ba setór agrikultura. Tanba, buat barak ne'ebé mosu iha ita nia rai ohin loron ne'e liga ba saúde, ekonomia no edukasaun. Ne'e hatudu ba ita katak dezenvolvimentu setór agrikultura importante tebes," nia afirma.
Tempotimor (Dili) – Bankada FRETILIN iha Parlamentu Nasionál (PN) dezafia Governu atu halo polítika ida ne'ebé bele asegura osan Timor nian ne'ebé kuaze %80 mak sai ona ba rai liur. Nune'e hela de'it %20 iha rai laran.
"Iha primeira Governu AMP, Ministra Finansas Emilia Pires hateten dolar ida ita investe iha TimorLeste %70 halai ba rai liur. Agora dadaun, liu ona %80, ne'e progresu dezenvolvimentu nia balansu mak ne'e, dependensia totál ba rai liur ita nia osan sira investe ne'e, ita nia povu %70 moris iha agrikultór ne'e lamentavél," dehan Vise Prezidente Bankada FRETILIN, Francisco Miranda Branco iha plenária PN, Segunda (30/09/19).
Nia husu ba Governu, bainhira mak Governu Timor-Leste bele inverte fali osan % 80 mak hela iha TL?
"Bainhira loos mak ita bele inverte filafali ida Ministra Finansas Emilia Pires dehan kayak ita investe dolar ida, %70 ba rai liur. Maibé, ami nia kalkulasaun ohin loron liu ona %80. Entaun, Governu halo nusa mak inverte filafali investe dolar ida, %80 ita kaer metin iha ita nia rai no husik %20 mak ba rai liur," dehan Branco.
Ho ida ne'e, ami dezafia Governu hodi halo polítika ida ba inverte situasaun real ne'e.
"Ida ne'e mak ami dezafia Governu halo polítika ida hodi inverte situasaun real ida ne'ebé Timor-Leste sai paíz konsumista ka konsimudór boot ne'ebé dependensia ba rai liur barak liu," tenik Branco.
Tempotimor (Dili) – Diretora Nasionál Veternária (DNV), Ministériu Agrikultura no Peskas (MAP), Joanita Bendita da Costa Jong rekoñese, maski DNV halo kedas vasinasaun ba fahi barak iha Dili laran, maibé la konsege hapara virus Afrika Swine Fever (ASF) ne'ebé konsege hamate ona fahi 400 resin iha Kapitál Dili.
"Ami forma kedas ekipa husi Diresaun Nasionál Veternaria (DNV), tuun diretamente halo koperasaun ho Diretór Servisu Agrikultura Munisípiu hodi halo atendimentu husi loron 14 Setembru liubá. Ekipa ne'e tama ba iha suku sira ne'ebé fahi mate barak liu," hatete Joanita iha edifisiu MAP, Komoro, Dili, Segunda (30/09/19).
Diretora ne'e haktuir, DNV iha papél ne'ebé importante hodi responde imediata ba fahi ne'ebé moras. "Diresaun nasional veternária nia papél halo asaun imediata ba fahi ne'ebé moras, halo vasinasaun no prevene ba moras African Swine Fever," Joanita afirma.
Nia dehan, virus ASF ne'e foin mosu iha nasaun Timor-Leste tanba liuhusi importasaun ai-han no na'an fahi ne'ebé mai husi rai liur.
"Moras ne'e tama husi importasaun produtu ai-han ho na'an fahi sira ne'ebé afeta moras ASF husi nasaun afetadu sira. Atu halakon virus ASF iha nasaun Timor-Leste, tenke hapara sosa ai-han restu husi restorante no labele lori na'an fahi iha fatin ida ba fatin seluk," nia esplika.
Tempotimor (Dili) – Parlamentu Nasionál (PN) dala ida tan trava viajen Prezidente Repúblika (PR) Lú Olo ne'ebé tuir planu atu hala'o ninia vizita ofisiál ba nasaun Indonézia hodi hola parte iha Seremonia tomada pose Prezidente Jokowi no hala'o vizita estadu ba Japaun.
Parlamentu Nasionál, Segunda (30/09/19) halo votasaun ba asentimentu PR nia viajen ba Indonézia ho rezultadu votasaun, a favór 29, kontra 31 no abstensaun 0, falta 5. Nune'e mós asentimentu PR nia ba Japaun hetan rezultadu votasaun a favór 29 kontra 32 no abstensaun zero, falta 4.
Iha ninia deklarasaun de votus, deputadu Francisco Vasconcelhos husi bankada Partidu Liberta Povu (PLP) deklara, molok PR ba rai liur tenke hadi'a uluk tiha lai problema rai laran hafoin ba.
“Molok exelénsia Prezidente Repúblika ba rai liur, hadi'a uluk tiha lai problema rai laran hafoin ba,” afirma Vasconcelhos.
Ho deklarasaun ne'ebé deputadu Vasconcelhos deklara ne'e, deputadu bankada PD Adriano do Nascimento ho kasuada no piadas ba AMP dehan, “Knaar ka papél Prezidente Repúblika nian nu'udar Xefi do Estadu nasaun ida ninian, halo diplomasia ho nasaun seluk, se buat ne'e la importante, hamlaha ona, di'ak-liu ita vota de'it, depois mak rezultadu hatete ba Prezidente Repúblika.”
Hanesan públiku hatene ona, tensaun polítika entre PN ho Governu AMP kontra PR mosu bainhira Prezidente Repúblika ne'ebé mós hanesan Prezidente FRETILIN, rezeta atu fó tomada pose ba kandidatu Governu na'in sia (9) ne'ebé aprezenta husi Primeiru Ministru VIII Governu Konstitusionál, Taur Matan Ruak.
.