Ho hakraik an Tempo Timor hato'o komprimentus ba laitor sira katak, Jornal Tempo Timor hahu mosu iha imi le'et atu fasilita informasaun ba imi. Tamba ne'e ami presiza ita boot sira nia tulun atu ekipa jornal ne'e nian bele halao servisu jornalismu ho didiak.
Jornalista Jornal Tempo Timor, bandu atu hetan envelope ka sasan ruma husi fontes informasaun sira.
Tempotimor (Dili) – II Vice Prezidente Parlamentu Nasionál (VPPN), Luis Roberto husu ba Ministru Interiór (MI) interinu, atu labele minimiza kapasidade Komandante Jerál (Komjer) PNTL, iha públiku.
"Nu'udar ministru, se bele karik problema ruma kuandu akontese, iha instituisaun rua ne'e nia laran. Tantu, F-FDTL no PNTL ba ko'alia iha uma laran. Labele ko'alia sai ba públiku dehan katak ita nia Komandante Jerál, inkapasidade tanba la hare'e membru sira. Ida ne'e, (problema) uma laran," hatete Luis iha Parlamentu Nasionál, Segunda (25/11/19).
Nia dehan, ministru iha dever morál ida kuandu akontese buat ruma iha institusaun nia laran, bolu fó hanoin la'ós fó sai ba públiku. Fó sai iha públiku hatudu katak ita hatún ita nia ema rasik. Ne'e, ita la fó kapasitasaun ba ita nia ema sira.
"Komandante Jerál PNTL la tau matan ba nia membru sira ne'e, faktus saida? Hakarak tau matan hanesan ne'ebé? Ha'u fiar katak (Komjer PNTL) Faustino, iha kapasidade atu jere institusaun ne'e la'o ba oin. Koopera hamutuk ho membru sira, husi nasionál ba to'o baze," nia haktuir.
Relasiona ho ema oho malu, tuda malu no sunu malu iha fatin-fatin, Luis konsidera hanesan problema sosiedade. Nia dehan, ida ne'e la'ós problema ida akontese, hotu-hotu bou ba PNTL mak dehan seguransa inkapasidade.
"PNTL fó seguransa ba ema hotu. Maibé, kuandu halo problema ne'e sidadaun ho sidadaun. Labele bikan-kanuru tarutu, fó todan mak PNTL," Luis esplika.
Tempotimor (Dili) – Oráriu debate Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2020 Segunda (25/11/19), adia ba Tersa (26/11/19). Tuir Deputadu Luis Roberto, adia oráriu ne'e relasaun ho deputadu Bankada UDT, Gilman dos Santos, ne'ebé hakotu iis iha HNGV, Segunda dadeersan.
"Ohin tuir loloos atu debate OJE 2020. Maibé, tanbá ami nia maluk Gilman nia mate. Ami tenke suspende filafali ba aban. Ohin loron, ami sei prepara an hodi ba vizita nia isin mate iha nia rezidénsia," dehan Deputadu Bankada KHUNTO ne'e ba Tempotimor iha Parlamentu Nasionál, Segunda (25/11/19).
Luis dehan, Gilman nu'udar belun ne'ebé di'ak tebes, durante ne'e servisu hamutuk iha tinan ida ho balun, iha Parlamentu Nasionál.
"Ami sente lakon belun diak ida. Nia moras saida, ami mos lahatene. Matebian nunka hatete nia moras saida. Triste tebes. Ohin dadeer rona katak nia mate ona," Luis dehan.
Observasaun hatudu, deputadu sira iha Parlamentu Nasionál ho laran triste husik hela sira nia knaar fatin. La hanesan atividade baibain.
Tuir data fixu, Segunda (25/11/19) ohin, Parlamentu Nasionál hahú debate OJE 2020 to'o Kinta (12/12/19). Maibé, ho situasaun tristeza ne'e, debate OJE 2020 adia fali ba Tersa (26/11/19) aban.
Tempotimor (Dili) – Deputadu Gilman A. Exposto dos Santos, Segunda (25/11/19) maizumenus tuku 07.48 dadeersan hakotu nia iis, iha Hospitál Nasionál Guido Valadares (HNGV) Dili.
“A UDT está de luto! Faleceu o seu Presidente, Gilman dos Santos, nosso amigo e familiár! Paz a sua alma! Condolências a UDT e abraço a todo a familia Exposto dos Santos! Que tristeza tão grande,” hakerek Angela Carrascalão iha ninia estatus Facebook.
Tuir Xefe Departementu Banco de Emerjensia HNGV, Dr. Nilton da Silva katak, bainhira familia lori Gilman ba HNGV, iha Segunda (25/11) maizumenus tuku 07.15 dadeersan, Gilman ninia kondisaun unconscious (inkonsiente) ona.
“To'o mai (sala emerjensia HNGV) nia isin laiha responde liu. Entaun pesoál saúde iha sala emerjensia koko hodi halo primeiru sukoru. Maibé, laiha responde nafatin. Nune'e, iha maizumenus tuku 07.48, ekipa deside atu hapara primeiru sukoru no deklara katak labele ona atu salva señor Gilman,” Nilton hatete.
Nilton dehan, husi kronolojia katak matebian monu iha ninia uma, hafoin familia lori halai ba HNGV, matebian sofre moras korasaun (cardiocares).
Deputadu Gilman durante ne'e hala'o ninia knaar nu'udar deputadu husi bankada UDT no membru Komisaun A no E iha Parlamentu Nasionál.
Gilman moris iha Fatubesi, Hatolia, Munispiu Ermera iha 04 Jullu 1956. Hahú husi Fevereiru 2010, Gilman sai nu'udar Prezidente Partidu União Demokrátika Timorese (UDT) to'o agora.
Tempotimor (Dili)-Institutu Defeza Nasional (IDN) ne'ebé tutela iha Ministériu Defeza (MD) rezeita sira-nia asesor ne’ebé iha lista ne’ebé governu haruka ba Parlamentu Nasional. Iha lista refere, anunsia katak asesor iha IDN hamutuk na’in 36.
Diretór asuntu Akademiku IDN, Guilherme Soares hatete, IDN durante ne’e hetan duni apoiu husi asesor internasional no nasional maibé nia númeru la barak hanesan fó sai iha lista.
Lista Asesor ne’ebé Kria Konfuzaun ba PN: Governu “Taka Ibun”
"Primeiru atu hatete katak notisia ne'ebé fó sai hodikalan husi média online Tempotimor.com ne'e, iha parágrafu ida ne'ebé ko'alia kona-ba Institutu Defeza Nasionál (IDN) dehan asesór na'in 36, kompostu husi asesór internasional na'in 3 no asesór nasional na'in 33, entaun ami atu konfirma fila fali katak, informasaun ida ne'e la loos," deklara Guilherme Soares ba Tempotimor.com iha nia knaar fatin Kolmera, Sesta (22/11/19).
Diretór ne’e dehan, númeru asesor ne’ebé durante ne’e serbisu iha IDN hamutuk na’in 8, kompostu husi asesor internasional na’in 3 no asesor nasional na’in 5.
"Númeru asesór ne'ebé mak iha IDN tinan 2019, asesór internasional hamutuk na'in 3, asesór nasionál na'in 5. Maibé asesór (internasional) na'in 3 ne'e agora la serbisu tiha ona, tanba sira mai ne'e kuandu ami presiza mak ami bolu, liu-liu hanesan asesór jurídiku sira ne'e, mai halo serbisu fulan ida no rua, fila fali ona," nia esplika.
Nia informa mós katak, total funsionariu ne’ebé serbisu iha IDN hamutuk na’in 30, kompostu husi funsionariu permanente na’in 3 no funsionariu kontratadu na’in 27.
“Entaun totál husi funsionáriu no asesór ne'ebé serbisu iha IDN hamutuk ema na'in 38," deklara nia.
Tuir nia, informasaun ne’ebé Tempotimor fó sai bazeia ba lista ne’ebé hetan halo ema hakfodak tanba hatete katak númeru asesor iha IDN hamutuk na’in 36.
Notisia Relevante: Iha Governu AMP, Ministériu Ida Asesor to’o na’in 192
Guilherme afirma, asesor internasional na’in 3 ne’ebé serbisu iha IDN espesifikamente ba area juridiku. Enkuantu asesor nasionál sira iha area tekniku informasaun no teknolojia (IT), area formasaun, gabinete apoiu administrasaun no asesor ba militar nian.
Bainhira Tempotimor husu kona-ba salariu asesor na’in 8 ne’ebé serbisu iha IDN, Diretór asuntu Akademiku ne’e dehan, kestaun salariu ne’e kompetensia Ministériu Finansas nian hodi klarifika.
Tempotimor (Dili)-Ministériu Edukasaun, Juventude no Desportu (MEJD) hato’o klarifikasaun relasiona ho lista asesor nasionál no internasional iha ministériu refere. MEJD deklara nunka fó kontratu ba asesor na’in 192.
Tempotimor (Dili) – Jornalista Max Stahl sente orgullu no previleziu bele hetan Colar Orden Timor-Leste husi estadu Timor-Leste, atu bele rekoñese liután ninia kontribuisaun.
"Ha'u agradese ba Prezidente Repúblika nia inisiativa. Ha'u agradese mós ba povu Timor-Leste, tanba ha'u mai iha ne'e buka istória no luta, konaba direitus umanus. Maibé, ha'u aprende buat barak kona-ba realidade liuhosi timoroan sira. Ha'u hetan previleziu bo'ot hodi hasoru sira," dehan Max Stahl hafoin simu kondekorasaun Colar Orden Timor-Leste iha Palásiu Prezidensiál Bairru-pite, Sexta (22/11/19).
Iha okaziaun ne'e, Prezidente Repúblika (PR), Francisco Guterres Lú Olo iha ninia deskursu hateten, seremonia entrega prémiu ne'e nu'udar PR ninia inisiativa rasik. Ne'ebé ho responsabilidade tomak, ho povu no estadu Timor-Leste nia naran, kondekora Max Stahl ho Kolar Órden Timor-Leste.
“Ha’u halo ida ne’e, ohin, ho emosaun kle'an ba rekoñesimentu ba buat hotu ne’ebé belun ne’e halo to’o ohin loron ba nasaun no povu ida ne’e. Belun ne’e mós tulun ita kore-an hosi dominasaun estranjeira kruel ida,” PR Lú Olo hatete.
Importante, tuir PR, hanoin hikas ninia aten brani boot atu filme iha loron ne’ebé hahalok aat oioin, akontese ba joven sira ne’ebé labele defende-an ho kbiit rasik.
Max Stahl, tuir PR, mai atu halo filme. Maibé, nia fó nia isin no klamar tomak ba Timor-Leste livre no independente. Ohin loron, PR hatete, Max Stahl hela iha Timor-Leste ho nia família no kontribui maka’as tebetebes atu hasa’e nível profisionál ba repórter sira.
“Estadu Timor-Leste, kondekora ona iha 2009 ho Ordem de Timor Leste, grau insígnia. Tinan ida ne’e, PR rasik deside kondekora ho Colar Ordem Timor-Leste. Tanba rekoñese nia servisu ho méritu estraordináriu ba Timor-Leste, iha ámbitu hakerek iha artigu 2 husi Dekretu-Lei númeru 20/2009, 6 maiu, ne’ebé define kondisoins elijibilidade atu fó Ordem Timor-Leste,” hatete PR.
Tempotimor (Dili) – Vigariu Jerál Episkopál Dioseze Metropolitan Dili, Padre Juvito do Rego konsidera Governu nia pozisaun ne'ebé kontratu asesór barak, hanesan moras kolonializmu ne'ebé seidauk lakon husi Timor-Leste.
"Ha'u lahatene, ita hanesan moras kolonializmu ne'ebé mak la remata iha ita nia vida. Kuandu iha asesoria demais ne'e, nova forma de kolonializasaun mental psikolojika. Ita nunka liberta ita nia an. Husik povu ne'e livre," afirma Amu Juvito iha Palásiu Prezidensiál Bairru-pite hafoin partisipa iha serimonia entrega Colar de Ordem, Sexta (22/11/19).
Nia dehan, povu ne'e povu livre. Ne'ebé lalika hanehan. Sei hakarak aprende, tenke investe ba timoroan sira. Haruka ba eskola atu mai desenvolve Timor-Leste.
"Halo partidu, depois to'o ikus ita ba tau ema sira ne'ebé ukun ne'e, ema ne'ebé kompetensia no kapasidade laiha mós tuur iha ne'ebá," nia tenik.
Tuir Amu Juvito, uza asesór kuandu nesesidade bo'ot tebes no haree katak ida ne'e, timoroan labele halo ona. Maibe, nia dehan, kuandu timoroan bele halo, la presiza alerjia ho maluk timoroan ou tauk tanba balun matenek liu. Ou tauk hodi bolu asesór sira iha liur mai tanba hatene liu.
“Sentimentu nasionalismu no patriotismu ne'e iha ne'ebé? Atu harii rai ida ne'e ho forma kolonializmu foun, ne'e ha'u la konkorda. Ha'u hanoin maski ita beik demais, beik demais maibé ita la presiza asesoria ida barak demais," nia esplika.
Tempotimor (Dili) – Atu halo konstrusaun ba Irigasaun Maliana II, Governu Timor-Leste presiza halo akordu hamutuk ho Governu Indonézia. Razaun, tanba bee ne'ebé atu tama ba irigasaun Maliana II mai husi mota ida ne'ebé baliza entre TL-Indonézia.
"Irigasaun Maliana II ne'e, iha loos mota ida ne'ebé baliza entre TL no RI. Bainhira ninia dezeñu kompletu, ami rasik haruka ba MNEK depois kopia mós ba Embaixada Indonézia iha Dili, para oinsá iha koordenasaun ho parte Indonézia,” dehan Diretór Nasionál Irigasaun no Jestaun Bee (DNIJB), Martinho Laurentino Soares iha salaun João Paulo II, Comoro, Sesta (22/11/19).
Tuir Martinho, iha parte Indonézia nian, bee suli di'ak tebes. Maibé, parte Timor-Leste seidauk. Nia dehan, tanba atu halo barajem ida, presiza akordu ho parte Indonézia.
"Bainhira koordenasaun la'o loos ona, bee ba irigasaun ne'e sei fahe malu ho Indonézia," dehan Martinho.
Tempotimor (Dili) – Prezidente Sentru Lojístika Nasionál (SLN), Augusto Junior Trindade katak, foos Timor atualmente iha armazem SLN nian, hela de'it tonelada atus neen resin (600 toneladas).
"SLN, normalmente kuandu hasoru ona Novembru no Dezembru sempre preokupa ho stok. Entaun hakarak atu hatete katak atualmente iha CLN hela de'it tonelada 600 resin foos lokál," dehan Prezidente CLN, Augusto Junior Trindade iha Salaun João Paulo II Comoro, Sesta (22/11/19).
Nia dehan, maske stok foos hela de'it tonelada 600 resin, maibé CLN sei servisu hamutuk ho parte kompetente atu asegura.
"Ami servisu hamutuk ho seitór privadu no kompañia importadór sira atu garante katak situasaun ida ne'ebé daudaun ita preokupa bele la'o ho di'ak. Tanba estadu rasik, lakohi nia povu festeza Natal no tinan foun ne'e ho situasaun ne'ebé menus ai-han," tenik Augusto.
Nia dehan, maski ohin loron produsaun foos iha Timor Leste menus, maibé CLN garante sei sai garantór di'ak ba merkadu.
"Ita haree dadus husi Ministériu Agrikultura no Peskas (MAP) rasik, katak ita nia produsaun foos menus. Maibé, ho buat hirak ne'e SLN servisu hamutuk ho MAP, Sekretáriu Estadu Kooperativa no IGE para oinsá atu foku ba hasa'e produsaun iha rai laran," nia dehan.
Tempotimor (Dili) – Koordenadora grupu to'os na'in Haburas Moris (KHM) Rince Nipu, husu ba Governu atu hadi'a sistema pagamentu ba to'os na'in sira. Saláriu ne'ebé simu tarde, hamosu konfuzaun iha familia laran. Inklui grupu.
"Bainhira pagamentu tarde, mosu violénsia iha to'os na'in sira nia familia no sira nia grupu. Tanba, sira simu osan tarde, iha sira nia grupu hirus malu. Sira duun malu no lori malu ba Governu. Gasta ona tempu tan atu hetan de'it pagamentu ne'e," dehan Rince Nipu iha salaun João Paulo II Comoro, Sesta (22/11/19).
Nia dehan, tan pagamentu tarde, to'os na'in lakon sira-nia konfiansa ba Governu. Tanba Governu la haree ba nesesidade to'os na'in sira nian.
"Lia fuan lakon konfiansa mosu, tanba pagamentu tarde. Tanba to'os na'in bainhira halo to'os no koleita presiza osan. Bainhira sira halo to'os ne'e, selu ema hodi halo to'os. Maibé, bainhira koleita hotu ona, sira simu osan tarde. Ida ne'e mak halo sira lakon fiar no triste," Rince tenik.
Alende ne'e, turi Rince problema seluk ne'ebé sira hasoru mak menus transporte.
"Bainhira produtu sira ne'ebé ami prodús ne'e koleita ona, ami labele lori to'o iha merkadu nasionál, tanba transporte laiha. Tanba, husi Maliana mai Dili, ret ida pelumenus $250 to'o $300 kada kareta," dehan Rince.
Error: No articles to display
.